Käisime Nordkappis (Kapis?). Kahe matkarattaga. Kokku kuue kohvriga, kõik asju täis, pluss veekindlad kotid saba peal. Ilmselgelt liiga palju asju pooleteise nädala jaoks. Niisiis, tagasi vaadates – mille ma oleksin pidanud maha jätma?
Riided
Öeldakse (ok, keegi kuskil Instagrami videos pläkutas), et motomatkal peab lisaks kaitsevarustusele olema ainult kaks särki ja kahed aluspüksid – ühed on seljas, teised on pesus. Mina võtsin vist seitse pluusi, pluss fliissärgi, kampsuni, mugavad fliisikihiga püksid, paksud sukad, ligi seitse paari suspesid ja sokke. Sest kes teab, kuidas ilm kõigub, äkki öösel on külm magada ja õhtul võiks midagi mugavamat jalga tõmmata kui paksud kaitsmetega teksad.
Pakkides pendeldas kuklas endine kolleeg: “Viis paari aluspükse peab alati kaasas olema, juhuks kui end täis si*ud.” Aga tegelikult ei pea, sest tõenäosus, et see viis korda juhtub… Mina ütleks, et piisab, kui kõike on kolm. Kaks tundub vähe, sest äkki ei kuiva ära ja kes see ikka niiske kannikaga ringi tatsata tahab. Kuigi kõige paremini kuivavad riided seljas, nii et võta näpust. Seitse vs kaks – teeme edaspidi kompromissi kolmele, üks pluusidest fliissärk ja üks sokipaar villane (tõsine MVP, kui jalad peaksid märjaks saama).
Piisanud oleks ka ühest paarist motosaabastest – veekindlatest. Mina võtsin kaks, sest mulle meeldib tossutüüpi saabastega rohkem sõita – harjunud ja hingavad paremini. Aga motomatkal, kus iga gramm ja sentimeeter loeb, oleksin ka ainult veekindlatega hakkama saanud. Sest see üks kord, kus vihmaga kogemata ketsid jalga jäid, lõppes ligemärgade varvastega ja sellega, et kahel järjestikusel päeval kuivatasin oma tosse nii saunalaval kui fööniga. Tuleb lihtsalt higised varbad veekindlates saabastes ära kannatada. Häid nippe pärast haisu välja saamiseks??
Ühesõnaga, kolm pluusi, vähemalt üks neist soe, kolm paari aluspükse ja sokke, ühed neist villased, võib-olla kerged vahetuspüksid ja pisikesed plätud vmt jalanõud.
Trikoo
Näkk for the win! Eks see sõltub igaühe vabameelsuse astmest, aga minu trikoo sai märjaks ainult siis, kui ma otse maantee ääres Põhja-Jäämeres (Barentsi meres, same-same different) ujumas käisin. Seal nagu ei tundunud õige paljalt minna – äkki keegi sõidab muidu kaljult alla.
Seljakott
Võtsin igaks juhuks kaasa ka seljakoti, kuhu asju panna, kui me poest toitu-jooki kaasa ostma peaksime ja kohvriruum otsa saab. Õnneks või kahjuks oli kohvriruumi alati piisavalt ja oleks olnud veel rohkem, kui ühes poleks mõttetult laiutanud seljakott. Edaspidi võtaks kaasa sussikoti-laadse, et saaks vajadusel asjad selga riputada, aga võtaks minimaalselt ruumi.
Meik
See lõik vist meessugu ei kõneta, nii et võite vahele jätta. Mul oli algselt plaan teha midagi motovlogi laadset. Et võtan kõik põneva linti ja siis panen netti üles ja saan kuulsaks ja rikkaks ja ei pea enam tööl käima. Viitsisin ma jee seal filmida. Esiteks polnud tahtmist, teiseks oleks pidanud kaamerat eraldi üles seadma, kolmandaks juhtusid vahvad asjad alati siis, kui kaamera parasjagu ei filminud.
Igatahes, loogika oli, et kaamera ees peab ilus välja nägema, seega tuleb meik kaasa võtta. Reaalsuses panin vist ainult kahel päeval natuke ripsmetušši peale ja muu kraam jäi täitsa puutumata. Kui oled kuskil võõral maal nagu kodutu, siis see, kas huuled on värvitud või mitte, on tõesti viimane mure. Kui just öömaja ei sõltu sellest, kui hea välja näed, aga ma pole kindel, kas ma sellist peavarju tahaks ja kuidas see minu jaoks lõppeks.
Niisiis, kuigi meik ei võtnud palju ruumi, võtan edaspidi kaasa ainult niisutava kreemi ja ripsmetuši, kui sedagi.
Magamisasjad
Minul oli lootus reisi jooksul võimalikult palju looduses ööbida. Sellest tulenevalt oli meil kaasas telk ja muu vajaminev. Enne reisi ostsime Decathlonist matkavoodid, et magadest maapinnast kõrgemal oleksime. Eelmisel aastal külmusime Norras õhukeste mattide peal magades kringliks ja sel aastal tahtsime probleemi ennetada. Õudselt mõttetu ja raske asi ratta peale panna, arvestades, et pooleteise nädala jooksul panime neid kokku täpselt kolm korda. Aga iseenesest väga jahe magada polnud, nii et vahest töötas?
Põhja pool pelgasime külma ööd, niisiis peatusime tihti AirBnb-des või Bookingust leitud kohtades. Kindlasti kallim kui telkimine, aga teisalt oli ka mugavam. Tulevikus oleks mõistlik teha kogu reis kas ainult majutustes ööbides või igal ööl telkides (ja ainult paar ööd majutuses). Muidu pole tõesti paari öö jaoks mõtet telki, magamiskotte, madratseid, pleede ja tont teab mida kaasa tarida.
Toit ja kokkamisvarustus
Jätkatest eelmist lõiku, siis kui me oleks ööbinud ainult köökidega majutustes, poleks me pidanud kaasa tarima ka gaasipõletit, matkapotti, -panni, termost, nuga-kahvel-lusikat, konserve, kiirnuudleid ja toidupakikesi. Niikuinii käisime pidevalt tanklates söömas-joomas ja õhtuti poes. Suureks-väikseks käiva joogipudeli viskasin lihtsalt poolel teel minema (loe: jätsin metsamajakesse järgmistele matkajatele omastamiseks).
“Naisteasjad”
Seekordne reis sattus taaskord ajale, mil mul olid päevad (klassika), niisiis pakkisin igasugu manti kaasa, juhuks kui looduses ei saa menstruaalanumat tühjendada ja peab tampoonide-pesukaitsmete peale üle minema. Taaskord selgus, et ma ei lase loodusel end takistada ja saan ilusti ainult menstruaalanumaga hakkama küll. Menstruaalanum, mida mina kasutan, on saadaval siin: FlowCup. Odav hind, kvaliteetne kraam ja ülim mugavus (eriti, kui oled harjunud tampoone kasutama).
Nagu näha, siis kaasas oli väga palju ebavajalikku ja seega ratas ülemäära raske. Eks inimene õpib kogu elu, nii et loodetavasti järgmisel korral on juba asju vähem. Äkki saab ainult sabakohvriga hakkama?
Mida sina oma (moto)matkadele kaasa pakid ja välja praagid? 💬👇
